Õpimärkide platvormide võrdlused.

https://www.makewav.es/gallery/887311/embed

 

Posted in IFI7065 Magistritöö seminar I | Leave a comment

OER ehk avatud õppematerjalid

Litsentsi lisamine OER-ile.

 

 

Mis on OER?

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Probleemipõhine õpe

Posted in Määratlemata | Leave a comment

Posted in GRS6072 Saksa keel ja kultuur II, Määratlemata | Leave a comment

Loovust käivitavaid ülesanded:

 

  1. Jaga kõigile A4 formaadis kirjapaber. Ülesannet saab teha väga suurele inimhulgale.

Ülesanne: tee täpselt nii, nagu ütlen. Tingimus on see, et teed täpselt sõnade järgi. Ülesande jooksul ma küsimustele ei vasta, esitan ainult järgmist tegevust kõigile ühiselt.

(Selle ülesande puhul hakatakse kohe küsima, et mida ja kuidas, selleks pareeritakse juba ette)

  1. Murra leht pooleks
  2. Rebi ära paberi parempoolne nurk
  3. Murra leht pooleks
  4. Rebi ära paberi parem nurk
  5. Murra leht pooleks
  6. Rebi ära paberi parempoolne nurk
  7. Murra leht pooleks
  8. Rebi ära paberi parempoolne nurk

 

Väga lihtne ja selge ülesanne. Kas me selliselt ka tulemust näeme. Avame kõik paberi ja tõstame peakohale. Nüüd vaata kahele poole, kas leiad enda paberiga sarnase lahenduse?

 

  1. Walt Disney meetod

 

Filmitegija Walt Disney hea tulemus  koorus kolmest järjestikku asetatud rollist: unistaja, realist ja kriitik. Paremini aitab see, kui panna nad kolmele erinevale toolile.

 

Ülesanne: Näiteks nõuab innovatiivseid ideid uus teler.

 

Unistaja arvab, et näiteks kaugjuhtimispuldi võiks asendada žestiga.

Realist  mõtleb, et kuidas seda oleks võimalik täpselt  rakendada.

Alles lõpus kritiseeritakse  ideed.

Arvestades kriitikat alustavad jälle unistajad ja mõtlevad, kuidas neid takistusi ületada.

Nii saab teha mitu ringi.

Lõpus võib tulla huvitavaid ideid ja lahendusi.

 

 

  1. Aju jalutuskäik

 

Istumine teeb loiuks— ka mõtlemise. Mitte ainult vereringe ei käivitu liikumisega, vaid  äratab ülesse ka loova mõtlemise.

Ülesanne: Võetakse mõned märkmelehed, mille ülemisel poolel on kirjutatud teema. Kõigepealt kirjutab igaüks spontaanselt esimesena pähe tulevad sõnad eesolevale paberile, mis teda teemat lugedes valdavad.

Siis läheb lahti: kõik jalutavad ruumis ringi ja vaatavad, mida teised kirjutanud on. Siis täiendatakse  neid teemasid ideede ja assotsiatsioonidega üksteise poolt, leides üha uusi ühendusi-lahendusi.

Posted in Loovus hariduse komponendina 16k, Määratlemata | Leave a comment

Kuidas inspireerin ja toetan õpilaste (oma kolleegide) loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne?

 

Õpin tolerantsi. Mittekonventsionaalse inimese suhtes pole mul mingi probleem tolerantne olla, pigem katsun tolerantne olla ülemuste suhtes. Õpetaja töö ongi tore seepärast, et sul on vabadus oma valdkonna piires otsuseid vastu võtta. Kohaneda ülevaltpoolt tulevate nõudmistega, mis ei vasta otseselt sinu poolt loodule, on keerulisem.

Loomingulisust suurendan ka koolitustest osavõttudega, sest erinevate teadmiste ja oskuste käsitlemine pakub üha suuremat meeldivust. Seepärast võtsin ette ka teistkordse pikema Ülikooli väisamise. Uute ülesannete loomine juba reaalajas, vastava klassiga vastakuti olles, ei ole enam mingi probleem. On ju nii, et üha enam arvestad mitte ainult ainekava, vaid ka klassi ja hetkemeeleolu jne. Sellisel moel tõstatunud ülesanded on üllatavate lahenduste ja tulemustega, tekitades heaolutunde.

Vaga meeldis mulle E. Heinla õppematerjalist järgmine lause “ühelt poolt on loovad isikud tundlikumad ja reageerivad tugevamini välisärritajatele, kuid teisalt on neil kõrgenenud vajadus tagasi tõmbuda täiendavast infost ja muljetest.” Minul on selline koht Lõuna-Eestis, kuhu kaon kaheks kuuks. Teine keskkond, teised probleemid. Kui olen õpetajatega lähemalt vestelnud, selgub ikkagi, et enamus neist on introverdid, kuigi liigne jutukus väljapoole algselt petliku mulje võib jätta. Tavaliselt on kodus ka õpetajatel  oma salaharrastused. Näiteks kooltundidest koju naastes, tõmmatakse välja kõik kontaktid ja ollakse täielikus vaikuse. Samuti olen kuulnud, et maandatakse end kudumisega vms.

Selleks, et divergentne mõtlemine veelgi laiemat kõlapinda saaks, püüan koguda positiivseid elamusi. Näitused, sport, kunst, mets, kombineerimine, reisimine, lugemine, see kõik pakub rõõmu. Põhiline probleem on tööde rohkus ja ajanappus Aga kõigile, kes ütlevad, et aega ei ole, on vastuargument : aega on kõigil ühepalju. Probleemi lahendus on prioriteetide seadmises. Loomulikult tuleb needki korrastada.

Viimase ajal olen huvituma hakanud “voos olemisest”. Eks ole nii, et mõnel ajahetkel on igaüks meist tundud kuidas voog kannab ja kõik , mida ette võtad, õnnestub. Nii on ka klassis, et kuna see suurem osa klassi kehandist kulgeb kogu aeg edasi, siis ka nõrgemad õpilased tulevad suuremate probleemideta kaasa. Eriti huvitav on voo kujunemist aga tunnis näha. Andes õpilastele ülesande, imendutakse sinna niivõrd sisse, et kellahelin pahemeelenurinat tekitab. Kadunud on aeg ja ruum, sest ülesanne on sedavõrd haaranud. Pakutakse, et võiks olla kaks tundi järjest. Õpetajale on need hetked kui kingitus.

Arendama peab aga ka konvergentset mõtlemist. Oma erialal olen tihti ideede väljahüüdja ja pean tõdema, et selle mõistmisel võidakse olla väga kriitilised. Tegelen sellega, et töödelda negatiivset infot kasulikuna, tänades selle eest ja püüdes mitte asuda kaitsesse. Hiljem võivad sellised märkused osutuda tõelisteks parendusvaldkondadeks.

Minu tööstiil on loov- st. olen oma tööle pühendunud e. tahan seda hästi teha. Püüan loobuda vanadest, mittetöötavatest mõttemustritest ja innustuda uutest. Püüan hoida lahti valikuvõimalusi ja hoian tagasi hinnangu andmisest.

Lõpetan oma lühikese raporti loovusest tsitaadiga, mis mulle kõige enam loovuse definitsioonidest meeldis. Ja see näitab, et loovus on kujundlik mõtlemine, abstraktne mõtlemine (kunst). Ja nii nagu M. Lepajõe oma intervjuus märkis, et ka mõttetu õppimine aitab kaasa abstraktsele mõtlemisele. See tähendab, et  võib-olla ei olegi tähtis, mida me õpime, vaid lihtsalt see, et me õpime. Oluline on enesereflektsioon.

Loovus on ennustamatu, kaootiline, mida juhib ebatavaline kujundiline mõtlemine, assotsiatsioonide rikkus ja originaalsus ning divergentne mõtlemine (Eysenck, 1995; Simonton 1999).

Posted in Loovus hariduse komponendina 16k | Leave a comment

C:\Users\fodeult\Downloads\www.GIFCreator.me_tfsN4F.gif

 

Posted in Määratlemata | Leave a comment